Kui 2021. aastal kasvas ekspordi väärtus 33,2 protsenti, püstitasid maailma suuruselt viiendal kohal oleva kalkunisektori tekstiilitarnijad uue rekordi. Peaaegu kaheksakümmend viis protsenti enam kui kahesajast riigist ja piirkonnast, kuhu tööstus kaupu tarnib, on eksport kasvanud. Detsembris saavutas eksport rekordiliselt kõrge, 1,2 miljardit dollarit, mis on 18,2% rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Need numbrid kasvasid eelmise kuuga võrreldes 2,1% ja moodustasid 5,4% Türgi koguekspordist.
Üldkaupade eksport Türgist pärit tarnijatelt kasvas 2021. aasta detsembris 24,9% 22,3 miljardi dollarini, samas kui tööstustoodete eksport kasvas 27,6% koguväärtuseni 16,9 miljardit dollarit. Türgi Vabariigi keskpank avaldas hiljuti uuringu, mille kohaselt tootmissektori aastane keskmine tootmisvõimsuse rakendusaste oli 76,6%. Samal ajal langes kasutatava tootmisvõimsuse osakaal 2021. aasta novembrist 2020. aasta detsembrini 1,4%, kuid 2020. aasta detsembrist 2021. aasta detsembrini tõusis 5%.
2021. aasta esimese kolme kvartali jooksul oli tekstiili- ja toorainesaadetiste peamine sihtkoht Euroopa Liit (EL) (koosneb 27 riigist). Selle aasta jaanuarist detsembrini kasvas Euroopa Liitu suunduva ekspordi väärtus 33,8%, ulatudes kokku 12,91 miljardi dollarini. Türgi eksport endistesse idabloki riikidesse kasvas 2021. aasta jaanuarist detsembrini 30,2%, ulatudes 1,4 miljardi dollarini. See grupp esindab Türgi tekstiili- ja tooraineekspordi suuruselt teist turgu. 2021. aasta jaanuarist detsembrini kasvas 23,5% ekspordimaht EL-i riikidesse, kuhu veeti 2,9 miljonit tonni.
2022. aastal on suurimad tekstiili eksportivad riigid Itaalia (väärtusega 1,1 miljardit dollarit, kasv 52,5%), Saksamaa (väärtusega 1 miljard dollarit, kasv 11,2%) ja Ameerika Ühendriigid (väärtusega 840 miljonit dollarit, tõusis 33,7%). Euroopa Liidu (EL) riikide arvele langes 2021. aastal ligi 6 miljardit dollarit, mis on 33,8% rohkem kui aasta varem ning Türgi suurimaks ekspordituruks on rõivatarnijad. Ahmet ksüzi sõnul võib 2022. aastaks ELi ekspordi väärtus ulatuda 7,5 miljardi dollarini. Valgevene eksport kasvas 75%, Hispaania 61% ja Egiptus 59,9%. Selle aja jooksul kasvasid kõik Türgi tekstiili- ja tooraineekspordi 10 parimat sihtkohta.
Türgi tekstiili- ja toorainesektori eksport ulatus 2021. aasta esimese kaheteistkümne kuuga 2,9 miljoni tonnini, mis on 23,5% rohkem kui 2020. aasta samal perioodil. Hiina, sektori suuruselt kaheksas eksporditurg, saavutas selle aja jooksul kümne esikümne riigi hulgas kõige suurema ekspordiprotsendi. Tekstiili ja tooraine ekspordi väärtus Hiinasse kasvas sel perioodil 152,2%, 94 tuhande tonnini.
Kui eksport ulatus 12,9 miljardi dollarini, saavutas Türgi tekstiilitööstus kõigi aegade kõrgeima taseme.
2021. aasta jaanuarist detsembrini kasvas lõnga eksport 67,6%, kootud kanga eksport 25,8% ja tehniliste tekstiilide eksport vähenes 14,5%. Nii kodutekstiilide (väärtus 2,3 miljardit dollarit) kui ka silmkoekangaste (väärtusega 2,1 miljardit dollarit) eksporditase oli 2021. aastal kõrgeim kui kunagi varem. Euroopa Liit on meie suurim eksporditurg ja seal on kodutekstiilide impordi osakaal üle 10%. Silmkoekanga osas oleme Euroopa Liidu suurim tarnija. EL-i impordi suurimast impordist moodustavad silmkoekangad 42,4% Türgi impordist. 2022. aastasse vaadates ennustame silmkoekanga- ja kodutekstiiliturgude edasist õitsengut. 2022. aastal hakkame muudatusi tegema kootud kanga ja tehniliste tekstiilide ekspordis.
Tekstiili- ja rõivasektor annab suure panuse Türgi SKTsse. Türgi tööstust on pikka aega nimetatud riigi majanduse “veduriks”. ELi ja USA kvootide kaotamine jaanuaris põhjustas Türgi tekstiili- ja rõivaeksporti languse, kuid viimastel kuudel on toimunud taastumine.
Türgi praeguse tekstiilisektori juured võivad ulatuda tagasi riigi püüdlustesse industrialiseerida 1960. ja 1970. aastatel. Need ettevõtted said alguse garaažisuuruste tegevustena. 1970ndatel kasvas see aga kiiresti ja hakkas tooteid välismaale tarnima. Tänapäeval on Türgi suur tekstiili- ja rõivatarnija.
Türgist pärit rõivatarnijad on alustanud oma tegevust Ida-Euroopasse ja Kesk-Aasiasse. Kuigi neil oli 1980ndatel ja 1990ndate alguses suur edu, on Türgi tekstiili- ja rõivafirmad viimasel kolmel aastal järjest rohkem hädas olnud.
Pärast seda, kui aastakümneid kestnud kvoodisüsteem keelas 1. jaanuaril 2005 Hiinast tekstiilide ekspordi, prognoosib WTO, et Aasia suurriik toodab kolmanda aasta lõpuks üle poole maailma tekstiiltoodetest, 2003. aastal oli see näitaja 17%.
Kvoodirežiimi lõpetamise tõttu on tekkinud mure ülemaailmse tööhõivekriisi pärast; Näiteks Türgis, kus tekstiili- ja rõivatööstuse väärtus on umbes 20 miljardit dollarit aastas, on see eriti murettekitav.
Seega on oluline teada saada Türgi rõivatarnijaid, sealhulgas selle tugevaid ja nõrku külgi maailmaturul.
Viimase kahe aastakümne jooksul on Türgi tekstiili- ja rõivatööstus mänginud riigi industrialiseerimises ja turule orienteerituses otsustavat rolli. 1980. aastatel andis selle maailmamajanduse juhtiva sektori eksporditulu SKP-sse märkimisväärse panuse. Kuigi Türgi majandus tervikuna kasvas 1990. aastatel tagasihoidlikumalt, 5,2% aastas, oli tekstiilitööstus üks kiiremini kasvavaid sektoreid, kasvades keskmiselt 12,2% aastas. Viimase 5–10 aasta jooksul on sektorisse kulutatud rohkem kui 50 miljardit USA dollarit, mis teeb koguinvesteeringuks üle 150 miljardi USA dollari.
Türgi tekstiilitööstus, mis sai alguse 1960. aastatel tagasihoidlikes töökodades, on kiiresti laienenud ja muutnud riigi rahvusvahelisel areenil oluliseks tegijaks.
Umbes 25% ligikaudu 44 000 erasektori kontrollitavast ettevõttest tegeleb ekspordiga. Erinevalt ajalooliselt tehnoloogiamahuka tekstiilitootmisega tegelenud suurkorporatsioonidest domineerivad rõivasektoris väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (80%). Türgi tänase 500 suurima ettevõtte hulgas on üle 20% tekstiili- ja rõivatootmisega.
Sektori kiire laienemine eelmisel kahel aastakümnel on suures osas tingitud soodsatest makromajanduslikest tingimustest, sealhulgas liberaliseeritud majanduskeskkonnast ja ekspordipõhisest poliitikast.
Türgi rõivatarnijad teenivad aastas üle 20 miljardi dollari tulu. Prognooside kohaselt töötab tööstuses ligikaudu 4 miljonit inimest (2,5 miljonit otseselt ja veel 1,5 miljonit kaudselt allsektorite kaudu). Tööstuses töötab ligikaudu pool miljonit inimest, kuid ametlikus statistikas neid ei arvestata.
60 protsenti rõivatööstuse toodangust eksporditakse. Eriti kõrged kasutusmäärad, umbes 75%, on näha eksportivates tehastes.
Villased tekstiilid, vaibad, sünteetilised kiud ja kiud, polüester- ja polüamiidkiud ning kõik kolm kuuluvad Türgi 10 suurima ekspordiartikli hulka. Türgi moodustab 15% Lääne-Euroopa sünteetiliste materjalide tootmise võimsusest, hoolimata sellest, et seal asub Euroopa suuruselt kolmas polüestritootja (Türgi ja USA ühisettevõte).
Türgi majandus saab tekstiili- ja rõivasektorist palju kasu. Näiteks tekstiili- ja rõivasektor vastutab:
. 10% RKTst
. Nelikümmend protsenti tootmistoodangust
30 protsenti tööjõust on otseselt seotud tootmisega
35% kogu eksporditulust
Tekstiili- ja rõivatööstus lisab majandusele igal aastal rohkem kui 20 miljardit dollarit. Eksporditulu on eriti oluline, sest alates 1990. aastast on selle tööstuse osakaal kogu ekspordist 33–39 protsenti.
Türgi tekstiili- ja rõivaeksport Euroopa Liitu moodustab üle 65% riigi tekstiili- ja rõivaesemete koguekspordist. 2003. aasta seisuga moodustas Türgi tekstiili- ja rõivakaupade import Euroopa Liitu (EL) vastavalt 8,2% ja 4,8% ELi tekstiili- ja rõivakaupade koguimpordist.
Aastatel 1980–2003 oli tekstiili- ja rõivakaupade ekspordi keskmine aastane kasvumäär 14,6%. Selle sektori eksport kasvas kuni 1990. aastate keskpaigani kiiremini kui Türgis tervikuna ning tekstiili- ja rõivatööstuses tervikuna. Tööstuse osatähtsus ülemaailmses ekspordis oli 2003. aastal 32,6%, ekspordi koguväärtusega 15,1 miljardit USA dollarit. Ekspordi väärtus kasvas aastatel 2002–2003 23%. Alates 1986. aastast on rõivaste väljavedu moodustanud järjest suurema protsendi kogumahust, mis viitab kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise kasvule.
Euroopa Liidu kõrval on USA potentsiaalselt tohutu turg. Oma 1,9% osalusega rõivaturul ja 2,9% osalusega tekstiiliturul on Türgi USA-sse eksportivate riikidelt 19. ja 9. kohal. Uute turgude hulka kuuluvad Põhja-Aafrika (Tuneesia, Egiptus ja Alžeeria), Lähis-Ida (Süüria, Iisrael ja Saudi Araabia), Ida-Euroopa (Rumeenia, Bulgaaria, Poola ja Ungari) ning Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) turud. ). Praegu kehtestavad tööstusele kvoote ainult USA ja Kanada. Juba enne 1998. aasta augusti majanduskrahhi oli Venemaa Föderatsioon Türgi tekstiili- ja rõivatoodete jaoks oluline turg. 1997. aastal oli see suuruselt kolmas rõivaturg ja üheksas tekstiiliturg. Venemaa tohutu tarbimispotentsiaal ilmneb järgmistel aastatel, muutes selle tekstiili- ja rõivatööstuse jaoks atraktiivseks turuks, eriti arvestades hiljutisi edusamme maailmamajandusega tihedama lõimumise suunas ja WTO liikmelisuse võimalusi.
Türgi kõrgekvaliteedilise puuvilla rohkus muudab selle tekstiilisektori jaoks ihaldusväärseks tooraineallikaks. Türgi on tänu juurdepääsule puuvillale alati olnud tekstiili- ja rõivatööstuses suur tegija. Keskmiselt 800 000–900 000 tonni aastas on Türgi puuvillatoodangu poolest Euroopas esimene ja maailmas kuuendal kohal.
aastal. Kagu-Anatoolia projekti (GAP) niisutusprojektid plaanitakse lõpule viia 2005. aastaks, kahekordistades praegust puuvillatoodangut.
Türgi kasvatas hooajal 2003–2004 893 tuhat tonni puuvilla. Vaid umbes 30% maailma puuvillasaagist koosneb kvaliteetsest pika klambriga puuvillast. Puuvillaäri edust saab kasu tekstiilitööstus, mis toetub puuvillale kui peamisele toorainele.
Puuvillast lõnga eksporditakse peamiselt Itaaliasse, Portugali, Kreekasse ja Belgiasse, puuvillast kangast aga Ühendkuningriiki, Itaaliasse, Ameerika Ühendriikidesse ja Belgiasse. Puuvill teenis Türgi jaoks varem eksporditulu, kuid riik on olnud netoimportija alates 1992. aastast, kuna sisenõudlus ületab pakkumise. Lisaks puuvillale paistab Türgi silma ka sünteetiliste kiudude, villa ja mohääri tootmisega. Ülemaailmse toodangu poolest on Türgi sünteetiliste kiudude poolest üheksandal kohal, villa osas kaheksandal ja mohääri osas kolmas.
Ka Türgi kodutekstiilitööstuse toodang ja eksport on kasvanud, nagu ka riigi peamine tekstiilisektor. Kasvav nõudlus nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste kodutekstiilide järele on viimastel aastatel toonud kaasa pideva toodangu kasvu. Kodutekstiilide tootmine ja eksport Türgist on viimastel aastatel tõusnud. Türgi on suur kodutekstiili tootja. Neid võib ekspordiväärtuse järgi järjestada järgmiselt: voodipesu, voodikatted, laudlinad, käterätikud, hommikumantlid, tuuleriided, kardinad, pitsid, sisekardinad, kardinad või voodikatted, tekid, padjad, padjad, tekid, udusuled.
Lisaks suurtele ettevõtetele tegutseb kogu Ameerika Ühendriikides kodutekstiilitööstuses ka palju väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Kodutekstiilisektor moodustab olulise osa Türgi majandusest, kuna see moodustab 3,2% riigi koguekspordist ja on tekstiilitööstuse alamsektor. Türgi kõige tulusamad kodutekstiili eksporditurud asuvad Euroopa riikides. Türgi peamised kodutekstiili ekspordikliendid on Euroopa Liit, täpsemalt Saksamaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Holland ja Venemaa Föderatsioon. Arenevate turgude, nagu Poola, Ungari, Rumeenia ja Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) tähtsus kasvab kiiresti.
Tänu tehnoloogia arengule, nagu CAD ja CAM, ning kvalifitseeritud töötajate arvu suurenemisele, on Türgis valmistatud tekstiili- ja rõivatooted teeninud rahvusvahelistel turgudel kindla maine.
Dropshipping Türgi tarnijatelt võib olla keeruline neile, kes pole kindlad, kuidas selles valdkonnas alustada. Meie käesolev essee käsitleb üksikasjalikult seda teemat ja muid Türgiga seotud kaubavedudega seotud teemasid.
Dropship müüja on see, kes transpordib kaupu otse tootjalt lõppkasutajale. See tähendab, et jaemüüja sooritab ostu turustajalt või hulgimüüjalt ja tarnib selle seejärel lõppkasutajale. Seetõttu pole sellel jaemüüjal laopinda kasutada.
Dropshipping on peamiselt seotud toodete tarnimisega klientidele, seega kui olete mures Türgis kaubavedudega töötamise seaduslikkuse pärast, ei pea te seda tegema.
Seetõttu ei ole mingit mõjuvat põhjust hoiduda tavapärasest äritegevusest ja vaidluste lahendamisel vahendajate kasutamisest. Ilma asukohast või poliitikast tulenevate piiranguteta saab dropshipping praktiseerida peaaegu iga tarnijaga ja tarnida igale kliendile.
Dropshipperi esmane kohustus on pakkuda kliendile konkurentsivõimelist hinda. Lisaks sellele, et tarnijad pakuksid tooteid klientidele õigeaegselt ja rahuldavalt.
Siin on mõned kõige olulisemad tegurid, mis aitavad kaasa dropshippingu tulususele:
Turu-uuringud näitavad, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Türgil suur tarbijaskond. Kui tüüpilises Euroopa riigis elab umbes 50 miljonit inimest, siis Türgis elab palju noorem, 80 miljonit inimest. Lisaks eeldatakse, et 2050. aastaks kasvab rahvaarv 93 miljonini, samas kui enamikus Euroopa riikides see väheneb. Seetõttu on dropshipping äri pidamine Türgis tulus ettevõtmine.
Üks esimesi riike, kes võttis kasutusele moodsa tehnoloogia, on Türgi mobiiltelefonide levik umbes 94%; riik on hästi kohal ka tehnoloogia kasutamise osas jaekaubanduses. Internetist ostlevate türklaste arv ületab tunduvalt traditsioonilistes kaubanduskeskustes ostlejate arvu.
E-kaubanduse kiire kasv Türgis on vaieldamatu tõend selle kohta, et veebist ostlemine mängib peagi türklaste igapäevaelus olulist rolli. Paljud ettevõtted on seetõttu oma tegevuse üle viinud veebi.
Et vältida eksimist ja tulevastesse probleemidesse sattumist mis tahes ettevõttes, on oluline teada alustamise põhiprotseduure. Dropshippinguga alustamiseks peate tegema põhimõtteliselt kahte asja:
Tootehinnad: need on odavad, et kliendid saaksid siiski kasumit teenida, hoolimata kõigi ostuga kaasnevate kulude arvestamisest.
Maailma tootmiskeskusena pakub Hiina kiiret juurdepääsu suurele valikule nime- ja jaemärgiga toodetele, muutes oma varude kohandamise praegusele nõudlusele lihtsaks.
Saate nüüd Türgi veebisaitidel sisseoste teha isegi siis, kui te ei viibi füüsiliselt Türgis, eks? Oleme kirjutanud essee, mis juhendab teid Türgist millegi ostmisel. Saate esitada tellimuse Türgi jaemüüjalt ja lasta kaubad teie ukse taha toimetada.
Tööstusharu on teadlik nõudlusest tervislikumate ja keskkonnasõbralikumate toodete järele ülemaailmsetel turgudel ning teeb jõupingutusi, et seadusandlike ja tehniliste nõuete kaudu nende muutustega kohaneda.
Sellest hoolimata on uutest tulijatest pungil turul liidripositsiooni säilitamine keeruline. Tänu sellele on tootjate fookus muutunud lisandväärtusega kaupade ja uute kaubamärkide loomisele. Praegusel kujul müüb 30% Türgi tootjatest oma kaubamärke ja disainilahendusi välismaal.
Hiljutiste uuringute kohaselt suurendavad tärkava turumajandusega riigid oma tootmisvõimsust, et rahuldada kasvavat nõudlust tekstiilitööstuses, samas kui arenenud riikide osa ülemaailmses tekstiilitootmises väheneb. Eeldatakse, et 2005. aastaks on arengumaad saavutanud suurema tekstiiliga isevarustatuse. Kuigi 2005. aastaks ennustatakse USA tekstiilitarbimise kasvu 200%, langeb riigi võime ise tekstiili toota 32%.
Türgi tekstiilisektor pürgib perioodi, mil see on tuntud kvaliteetsete kaubamärkide poolest ja toote hind on Made in Turkey märgi järgi, tänu riigi suutlikkusele kohaneda Euroopa keskkonna, tervise, kvaliteedi ja ohutuse normide ja seadustega. .
Sisestage allpool oma e-posti aadress, et saada uudiseid viimaste tarnenimekirjade ja huvitavate ülevaadete kohta.
